Eesti filmid Top 10

1."Kevade"

Zanr: Koguperefilm
Stuudio: Tallinnfilm (1969)
Pikkus: 2 tundi 4 minutit
Stsenarist - Kaljo Kiisk

Režissöör - Arvo Kruusement

Produtsent - Kullo Must

Näitlejad on: Margus Lepa,Aare Laanemets Ain Lutsepp, Arno Liiver, Riina Hein jt.

Kokkuvõte - Film põhineb Oskat Lutsu "Kevade" raamatu järgi, mis keskendub Oskar Lutsu lapsepõlvele. Filmis osaleb palju tuttavaid tegelasi nagu Arno, Kiir, Toots, Teele, Lible jne.

2."Nukitsamees"

Zanr: Koguperefilm/Muusikal

Stsenarist:Kaljo Kiisk
Stuudio: Tallinnfilm (1981)
Pikkus: 1 tund 15 minutit
Lavastaja: Helle Karis ("Metsluiged")
Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari KirsipuuInes, Sulev Nõmmik

Tuntud lastefilm, mis on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse põhjal.Metsaseksinud Iti ja Kusti satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe , et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib heale elule.

3."Klass"

Zanr: Draama
Stuudio: Amrion OÜ (2007)
Pikkus: 1 tund 35 minutit
Lavastaja: Ilmar Raag
Osades: Lauri Pedaja, Pärt Uusberg, Vallo Kirs, Paula Solvak ja Riina Ries Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

4."Jan Uuspõld läheb Tartusse"

Zanr: Komöödia
Stuudio: Kuukulgur Film (2007)
Pikkus: 2 tundi 25 minutit
Lavastaja: Andres Maimik, Rain Tolk
Osades:Jan UuspõldHannes VõrnoToomas Hendrik IlvesArvo Kukumägi

Jan Uuspõld läheb Tartusse” on süsimust komöödia näitleja Jan Uuspõllu dramaatilisest ja seiklusterohkest elust. Film, kus paljud tuntud inimesed mängivad iseennast, paljusid reaalseid isikuid mängivad näitlejad ja osad kuulsused mängivad teisi kuulsusi. Lõpuks ei saa Jan enam ise ka aru, kes ta on, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb ning mis ümberringi toimub…


5. "Suvi"

Stsenarist - Paul-Erik Rummo

Režissöör - Arno Kruusement

Näitlejad - Rein Aedma, Kaarel Karm, Kaljo Kiisk, Aare Laanemets, Margus Lepa jt.

Aasta - 1976

Kokkuvõte räägib sellest , kui "Kevade"raamatu tegelased saavad suureks. Igaüks tlab nüüd elu. Film on väga naljakas.


6."Nimed marmortahvlil"

Zanr: Draama
Stuudio: Taska Film (2002)
Pikkus: 1 tund 30 minutit
Lavastaja: Elmo Nüganen
Riik: Eesti

Osades:Priit Võigemast, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsem, HeleAasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik - Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle nimel võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad. Kahjuks isamaa eest võidelnud noored hukuvad ja nened nimi satub marmortahvlile.

7."Vallatud kurvid"

Zanr: Draama/Koguperefilm
Stuudio: Tallinnfilm (1967)
Pikkus: 1 tund 34 minutit
Lavastaja: Kaljo Kiisk
Osades:Terje Luik, Rein Aren, Eve Kivi

Meeleolukas ja särav komöödia, üks kodumaise filmikunsti tippsaavutusi.Film räägib ringrajavõidusõidust, armastusest ja noorusest.

8."Mehed ei nuta"

Zanr: Komöödia
Stuudio: Eesti Telefilm (1968)
Pikkus: 1 tund 18 minutit
Lavastaja: Sulev Nõmmik
Osades:Kalju Karask, Ervin Abel, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Ants Lauter, Endel Pärn, Leo Normet

Film räägib meestest.Neid viidakse sanatooriumisse, aga tegelikult üksikule saarele. See saar on asustamatasaarele. Varsti asjast taibates üritab seltskond iga hinna eest sealt minema saada.

9."Röövlirahnu Martin"

Zanr: Komöödia/Lastefilm
Stuudio: Parunid & Von (2005)
Pikkus: 1 tund 30 minutit
Lavastaja: Rene Vilbre
Osades:Madis Ollikainen, Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp, Piret Kalda, Jaan Rekkor

Martin on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada poisil muresid.

10."Sügis"

Zanr: Koguperefilm
Stuudio: Tallinnfilm (1990)
Pikkus: 1 tund 25 minutit
Lavastaja: Arvo Kruusement
Riik: Eesti

Film on Oskar Lutsu triloogia viimane vaatlus, kus tegelased on juba täisealised mehed. Filmi keskseks kangelaseks on Kiir oma naisevõtuaktsiooni ja taluperemeheks hakkamise sooviga.

"Kevade" dialoog

Tõnisson: " Toots, mis lollust sa plaanid ?"
Toots:" Mul on üks hea mõte peas."
Tõnisson:"Missugune ?"
Arno:"Räägi välja, meil kõigil on seda huvitav kuulata ?"
Toots:"Kas te lubate, et ei räägi seda välja ?"
Arno:"Kindlasti ei lobise köstrile välja."
Tõnisson:"Mina luban südamest."
Toots:"Teeks täna saunas pulli."
Mari:"Missugust ?"
Toots:"Kui köster läheb sauna, viiks ta asjad sealt minema."
Arno:"Kas sa ikka julged seda teha"
Toots:"Muidugi".
Tõnisson:"See on ikka jube naljakas".
Toots:"Hakkame siis peale."

1.Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.

2.Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. Järsku hakkab fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest mööduvad järgemööda müür, mis langeb lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm.Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”.

3.Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

4.Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater

5.Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel.

6.Filmiliike on kolm:

Mängufilmid
Multfilmid

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid

7.Multfilmi alaliigid on:anima-, joonis- ja nukufilm.

Unejutt

Eile mina tulin koolist ja hakkasin õppima. Mõne aja pärast tundsin end väsinuna. Peale seda mina jäin magama...

Ma näen ilusat, värvilist und, kus olen imedemaal. Taevast paistab päikeseratas ning selle kõrval värviline vikerkaar. Tema on eriline, sest suurt kaart teevad uhkeks säravad jooned. Põhitoonideks on violetne, kollane, roosa, roheline, punane, sinine ja oranž. Sellised värvid teevad meeleolu heaks ja tuju paremaks. Taevast kaunistavad puuvillased, pehmed pilved. Ma tunnen, et tahan nendes hõljuda. Valged pilved meenutavad lahkeid lambaid. Kõige rohkem imestusin värvilistest õhupallidest. Ma hakkasin otsima ümarat Vinnie Pohhi, kes tavaliselt lendab nende abil, aga kahjuks tema ei tulnud minu unne. Mina võtsin kätte rohelise, sinise, kollase ja punase palli ning lendasin koju.

Kui mina ärkasin, tundsin, et minuga juhtus ime. Minul oli väga hea tuju ja jõud tulid tagasi. Peale seda jätkasin tavalist tööd.

Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Ta kirjutas Eesti rahvuseepose"Kalevipoeg" ning teisi.
Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule



Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.
Õppis Kunda vallakoolis, 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929 - 1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.s asub Kreutzwaldi majamuuseum.


Aino Pervik

Aino Pervik sündis 22. aprillil 1932 Rakveres on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Ta sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. Jaan Rannap





Jaan Rannap

Jaan Rannap sündis 3. septembril 1931. aastal Hallistes Pornuse vallas.On eesti lastekirjanik ning Heino Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses.Alates 1977. aastast Tähekese toimetuses.




Leelo Tungal


Leelo Tungal töötab luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija.Sündinud 1947. Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke.Ta on kirjutanud raamatu "Kollane autopõrnikas"




Jaan Kross

Jaan Kross elas aastatel 19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007 .Ta oli

Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas.Haridust sai ta Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946. aastani. Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Kui ta tuli sealt tagasi, hakkas ta 1954aastal professionaalseks kirjanikuks.

Tiia Toomet


Tiia Toomet on sündinud Tallinnas. Ta sündis 1947. aastal. Ta on pidanud Tartu Mänguasjamuuseumi direktori ametit. Ta kirjutanud raamatut "Kaltsutitt ja puuhobune".

Silvia Truu




Silvia Truu on Eesti tavaline lastekirjanik. Ta on kirjutanud ühte raamatutud nimega





Andrus Kivirähk



Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Vahest kirjutab ta raamatuid






Jaanus Vaiksoo



Jaanus Vaiksoo on sündinud 5. jaanuaril 1967. aastal. Ta on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana










Allikas:Wikipedia

Vigade parandus

Südasuvel võib põlismetsas põlismetsas kohata reinuvaderit.


Peremees maksis kalade eest hõberahaga.



Pontu luusis külavaheteel, nuusutas põõsaid ja tegi igas kohas asja.

Diletant-asjaarmastaja

Ilus kevadpilt

Ohtlik sõit paadiga

Sünonüümid

vaene –varatu kerjuslik
roheline - mets
laps - kõurik
jooksma - lippamavudima
julge - kartmatu
õpilane - koolijüts; aabitsakütt nalj
sööma -lõunastama
ohtlik- riskantne
meeldima-meeltmööda
väljamõeldis - petujutt; luiskelugu; vassing

Antonüümid
sile – tasane
helde –kitsi
sitke – pehme
lähedane –kauge
värske –kahvatu
ärev –rahutu
virk – laisk
lõbus - kurb
kitsas – lai
hapu – magus
raske – kerge
tuhm - andekas
puhas - must




Elas kord laisk noormees. Temale ei meeldinud õppida ning lugeda raamatuid. Heameelega koolijüts sõi maasikaid. Need punased marjad olid magusad, värsked ning tavaliselt puhtad.

Poiss sõbrustas lõbusa ja virga Kallega. Ühel päeval nad otsustasid ületada paadiga ühelt jõekaldalt teisele. Jõgi oli väga rahutu . Laisk koolijüts taipas, et see võib olla väga riskantne tegu. Kalle ütles julgelt:“See on kitsas jõgi ja meiega ei juhtu midagi!“ Kõige lähedasemast paadilaenutusest nad võtsid kummipaadi. Selline veesõiduk kaalus vähe. Kui poisid sõudsid jõel, hakkas puhuma tugev tuul. Kerge paat kukkus ümber ning õpilased olid vees. Poisid sattusid ohtlikku olukorda.
Jõekaldal jooksis sileda karvaga suur koer. Ta kuulis laste appihüüdeid ja kohe hüppas jõkke. Andekas peni võttis Kalle kraest kinni ning tõmbas ta veest välja. Pärast julge koer päästis teise koolijütsi. Poisid olid väga ehmatunud.
Sügisel õpilased tulid kooli. Kaks sõpra rääkisid uhkelt selle seikluse kohta. Klassikaaslased arvasid, et see oli lihtsalt petujutt.

Ujumine on paljude inimeste lemmiktegevus. Tihti on seda vaja elus.Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.

Ujumise maailmameistrivõitluste ajalugu algas 1973. aastast, kui Belgradis toimusid esimesed võistlused maailmameistritiitli pärast. Võitjad selgitati ujumises, vettehüppetes, meeste veepallis ja uudsel alal kujundujumises.
Võitjate hulgas oli palju neid, kes aasta tagasi Müncheni olümpiavees kuulsust võitsid: Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi ja teised (olümpiamängude kangelane Mark Spitz ei võistelnud)).

Ujumisstiile ei ole vähe .

Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine
Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes
Krool
Liblikujumine e. "delfiin"
Rinnuliujumine e. "konn"
Seliliujumine

Ujumismeistrid on mitte väga palju. Maailma parim ning kiirem ujuja on 22-aastane austraallane Eamon Sullivan.

Jõudu on elus tihti vaja. Üks spordiala, kus on see kõige tähtsam on tõstmine.Huviala on väga tugevate meestele ja naistele . Tõstmine on spordiala, mis seisneb rauast kangi tõstmises põrandalt pea kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse tõstmisest ja atleetvõimlemise harjutustest.

1.Tõstjad võistlevad eri kaalukategooriates vastavalt kehakaalule.

2.Tõsteviise on kaks: rebimine ja tõukamine.

Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus.

Jooksmine on võrreldes teiste spordialadest lihtsam. Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem –nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks.

1. Kergejõustiku ringrada on 400meetrit pikk ning sellel on 8 rada.



2. Kuni ühe ringi pikkuseid jookse joostakse algusest lõpuni.



3. Üle 110meetri pikkused jooksud toimuvad vastupäeva.
   
   Allikas: Wikipedia

Minu sõber oled sina,
sõbraks olen ikka mina.

Kui mul täna abi vaja,
kostub sinu armas kaja.

Koos meil alati on tore,
põhjust muretseda pole.

Siis kui päike paistab õues,
näen rõõmu lille õies.

Ja kui taevast vihma kallab,
rohtu ikka veega tallab.

Täna ütlen sulle seda,
et ma kingin sulle "Lego".

Alati su sõbraks jään,
häid suhteid mina näen.

Kui sa mul sõbraks jääd,
saad minult sõnu häid.

Ramsese jahiseiklused (ümberjutustus)

Ühel hommikul otsustas Ramsese omanik minna jahile. Peategelase omanik tegi enda relva korda ning oli jõudmas värava juurde, kui äkki hõikas teda koer. Peni omanik sai aru, et ta läks sokkides jahile. Nüüd olid nad kõik tarvilikud esemed kotti pannud ja võisid rahulikult minna. Kahekesi omanikuga olid kütid saabunud metsa. Ramses nautis loodust ning jooksis teisest jahtijast eemale. Nad otsustasid metsas käia üksteisest eemal.

Ramses korjas lilli, aga tuli põder ja sõi neid ära . Teine loom, keda peategelane kohtas oli metssiga suure ninaga. Looma ohver ronis puuotsa. Puuotsas teda polnud üldse näha ja seepärast metsloom ei saanud Ramsest kätte. Kolmandana kohtas peni tibusid ja parte. Omanik nägi õhus lendavat parti ning tulistas temasse, aga laskis mööda. Ülejäänud linnud, kellese kütt ei lasknud, lendasid kiiruga eemale ja ohver part põgenes suure karjaga minema. Nendest jäid maha mitu mitte koorunud muna. Ramsesel hakkas kahju sellistest väikestest olenditest. Ta otsustas ise lõpuni muneda ja varsti koorusidki välja tibud. Vastsündinud said aru, et Ramses on ema ja jooksid talle järgi. Vee juures uppus tibude kasvataja vette ning väikesed pardid päästsid teda. Ta oli tänulik neile ja läks omanikuga koju.

Lahenda ristsõna

Across3. Loomaaed4. Kes on riigijuht?5. Põrandakate8. Kollane puuvili10. Kuhu riideid pandakse?11. Kahevõitlus Down1. Lühike naljajutt2. Ilutantsija6. Muusikariist7. Ajakiri teisiti9. Suur viiner11. Naine uhkelt

Leia sõnad

A G T A A M O L P I D A A L H
B M R L B Q Q F O E F M I L N
K A I I E A N T S R K I D E J
C R N R M G N T E N A R O D K
C K A A E E N D R M V E O R F
V C P P A E E A I T T E L A F
M T H P O N S R I I M N E S V
Y C K R O O E A I R T I M J D
M F L E I E Z A T M T R E D H
B E Q S V E S O W N A A F U U
K A R I K A T U U R A M E E E
K V T D G E E L L O K F K L R
L K A E A N E K D O O T T L R
A E A N P A R K E T T L N L B
D A B T E S J W Q G L X E W W

ANEKDOOT
ARHITEKT
BALERIIN
BANDIIT
DEODORANT
DIPLOMAAT
DUELL
EFEKTNE
GARAAZ
KARIKATUUR
KITARR
KOLLEEG
MAFIOOSO
MELOODIA
NAFTA
SARDELL
TRIANGEL
TRIKOO
ZOOPARK

Kuulsate inimeste kirjeldused

1.Esimesel pildil olev mees on kõhn ja laiade õlgadega. Nägu meenutab seda, et ta on kaval. Juuste värv sarnaneb mustaga. Kõrvad näevad välja suurtena.

2.Teisel pildil asuv mehe suurem tunnus on habe, mille värv meenutab valget. Nägu kuju sarnaneb ümaraga. Juuksed on pikad.

3.Kolmandal pildil on kaval naine tumedate silmadega. Lühikest kasvu ta ei ole. Juuksed meenutavad musta värvi ja nad on väga pikad.

Klassikaaslase iseloomustus

See klassikaaslane, keda ma kirjeldan on 12-aastane. Juuksed on musta värvi. Õlad on väga laiad. Lühikest kasvu ta ei ole. Silmad on tume rohelist värvi. Lemmiktegevus on ujumas käimine ja sportimine.

Suhted teistega on head. Loomadega on tal head suhted. looduses naudib ta jooksmist. Need tegevused teevad talle rõõmu.

Hästi tuleb tal välja piltide joonistamine.

Karli patt.

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Karlil olid halvad suhted oma isaga ja ta teadis, kui see avalikkuse ette jõuab, on ta elu läbi. Karl läks pubisse, kus ta isa jõi end purju ja käitus agressiivselt. Noormees võttis noa, lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju, pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...
Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Mõne aja pärast läks ta politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse seda meest vaatama.

Arreteeritu mees oli väga sümpaatne. Karlil tuli meelde, et ta nägi teda ennem pubis. Karl segitas välja, kuidas selline sümpaatne mees sattus vanglasse. Heldeke, mida see küll tähendab! Kaks joodikut näitasid sõrmega selle mehe peale. Politseinik usaldas joodikuid ning arreteeris süütut inimest.

Karl jutustas kurbusega kuidas see mõrv toimus. Nüüd tal oli kahju enda isast. McCanale noor mõrvar tunnistas , et ta ei tahtnud seda julma tegu teha.

Kahe kuu pärast toimus kohus. Karl oli mõisteti süüdi mitmeks aastaks.

Kriminaaljutu lõpetamine

Ta oli arutanud seda,mitu nädalat.Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Tapmist taheti korraldada ühe kõige kuulsama mehe peale, kes elas pealinnas. Konkurendid olid kadedad, sest nende firma oli vaesem, kui selle mehe äri. Nad otsustasid palgata roimerit.

Mõrvas tahtis saada palju raha selle jubeda töö eest. Talle lubati anda 50000 krooni. Kuna ta ei töötanud kuskil, leppis ta selle palgaga. Alguses pidi kurjategija arutama plaani. Ta mõtiskles mitu nädalat. Relva otsis ta mitu kuud igasugustelt jõukudelt. Lõpuks sai püssiost tehtud.

Oli aeg tööle hakata. Mõrvar ostis endale vana auto. Ühel hilisõhtul sõitis ta selle autoga ohvri maja juurde. Tuli vaja oodata, kui kuulus mees ilmus maja hoovile. Mõrvar tulistas temasse, ohver kukkus maha. Roimer oli kindel ,et "tellitud" mees on tapetud.

Kannatanu lebas kaua pikali. Mõne aja pärast ta avas silmad ja sai aru, et tema jäi ellu. Kehal ei leidnud ta ühtki haava. Kukkumise oli põhjustanud ehmatus.

Ärimees helistas politseisse ja teatas, et teda rünnati. Roimerit saadi kätte.

Mina arvan, et sellel lool oli õiglane lõpp.

Lühijutt ja selle kohta arvustus.

Suure huviga lugesin ma läbi Agatha Christie lühijutu "Uppumissurm". Selles loos jutustatakse noore naise Rose Emmoti surmast. Uurimise põhjuseks oli see, kas neiu hukkus ise või teda tapeti.
Miss Marple oli väga taibukas ja uudishimulik vana daam. Tema esimesena hakkas kahtlema neiu enesetapust. Oma arvamusest oli ta rääkinud ekskomissarile.
Ekskomissar Henry Clithering, inspektor Drewitt ja ülemkonstaabel Melchett uurisid jubedat kuritegu. Ootamatult uurijatele ja minule ka oli tapjaks mrs.Bartlett.
Jutt on ahvatlev! Siin on olemas kriminaalromaani komponendid. Hästi on näidatud, kui oluline on uurija täpsus ja oskus süveneda kõikidesse kriminaalasja peensustesse.
Ma soovitaksin lugeda seda juttu.

Ülesanne 2

Detektiiv on salapolitseinik.
Kriminaalne on kuritegelik.

Vastused küsimustele

1.Kriminaalromaanis peab olema kuriteo uurija. See võib olla detektiiv, politseiametnik või advokaat. Teine komponent on kuritegu ja kurjategija. Kolmas komponent on kuriteo uurimine ja selle lahendamise käik.
2.Kriminaalromaani kolm liiki on detektiivromaan, thriller ja kohtudraama.
3.Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".
4.Arthur Conan Doyle on loonud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni, Agatha Christie Hercule Poiroti ja Arthur Hastingsi, Georges Simenon on loonud inspektor Maigreti. Erle Stanley Gardner on välja mõelnud advokaadi Perry Masonit, tema erasekretäri Della Streeti ja abistava detektiivi Paul Draket.
5.Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna romaane.

Ülesanne 3

1. "Tuukerkoer Torru"
2. "Fotosüüdistus"
3. "Meisterdetektiiv Blomkvist"
4. "Emil ja salapolitseinikud"
5. "Kõverkäpp"
6. "Kollane Robert"
7. "Kalle Blomkvist ja Rasmus"
8. "Varastatud marki otsimas"
9. "Kõuetemplis"
10. "Katkine vaas "

Mina olen Aleksandr.Olen 12 aastane.Mulle meeldib ujumine ja õues käimine.