Karli patt.

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Karlil olid halvad suhted oma isaga ja ta teadis, kui see avalikkuse ette jõuab, on ta elu läbi. Karl läks pubisse, kus ta isa jõi end purju ja käitus agressiivselt. Noormees võttis noa, lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju, pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...
Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Mõne aja pärast läks ta politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse seda meest vaatama.

Arreteeritu mees oli väga sümpaatne. Karlil tuli meelde, et ta nägi teda ennem pubis. Karl segitas välja, kuidas selline sümpaatne mees sattus vanglasse. Heldeke, mida see küll tähendab! Kaks joodikut näitasid sõrmega selle mehe peale. Politseinik usaldas joodikuid ning arreteeris süütut inimest.

Karl jutustas kurbusega kuidas see mõrv toimus. Nüüd tal oli kahju enda isast. McCanale noor mõrvar tunnistas , et ta ei tahtnud seda julma tegu teha.

Kahe kuu pärast toimus kohus. Karl oli mõisteti süüdi mitmeks aastaks.

Kriminaaljutu lõpetamine

Ta oli arutanud seda,mitu nädalat.Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Tapmist taheti korraldada ühe kõige kuulsama mehe peale, kes elas pealinnas. Konkurendid olid kadedad, sest nende firma oli vaesem, kui selle mehe äri. Nad otsustasid palgata roimerit.

Mõrvas tahtis saada palju raha selle jubeda töö eest. Talle lubati anda 50000 krooni. Kuna ta ei töötanud kuskil, leppis ta selle palgaga. Alguses pidi kurjategija arutama plaani. Ta mõtiskles mitu nädalat. Relva otsis ta mitu kuud igasugustelt jõukudelt. Lõpuks sai püssiost tehtud.

Oli aeg tööle hakata. Mõrvar ostis endale vana auto. Ühel hilisõhtul sõitis ta selle autoga ohvri maja juurde. Tuli vaja oodata, kui kuulus mees ilmus maja hoovile. Mõrvar tulistas temasse, ohver kukkus maha. Roimer oli kindel ,et "tellitud" mees on tapetud.

Kannatanu lebas kaua pikali. Mõne aja pärast ta avas silmad ja sai aru, et tema jäi ellu. Kehal ei leidnud ta ühtki haava. Kukkumise oli põhjustanud ehmatus.

Ärimees helistas politseisse ja teatas, et teda rünnati. Roimerit saadi kätte.

Mina arvan, et sellel lool oli õiglane lõpp.

Lühijutt ja selle kohta arvustus.

Suure huviga lugesin ma läbi Agatha Christie lühijutu "Uppumissurm". Selles loos jutustatakse noore naise Rose Emmoti surmast. Uurimise põhjuseks oli see, kas neiu hukkus ise või teda tapeti.
Miss Marple oli väga taibukas ja uudishimulik vana daam. Tema esimesena hakkas kahtlema neiu enesetapust. Oma arvamusest oli ta rääkinud ekskomissarile.
Ekskomissar Henry Clithering, inspektor Drewitt ja ülemkonstaabel Melchett uurisid jubedat kuritegu. Ootamatult uurijatele ja minule ka oli tapjaks mrs.Bartlett.
Jutt on ahvatlev! Siin on olemas kriminaalromaani komponendid. Hästi on näidatud, kui oluline on uurija täpsus ja oskus süveneda kõikidesse kriminaalasja peensustesse.
Ma soovitaksin lugeda seda juttu.

Ülesanne 2

Detektiiv on salapolitseinik.
Kriminaalne on kuritegelik.

Vastused küsimustele

1.Kriminaalromaanis peab olema kuriteo uurija. See võib olla detektiiv, politseiametnik või advokaat. Teine komponent on kuritegu ja kurjategija. Kolmas komponent on kuriteo uurimine ja selle lahendamise käik.
2.Kriminaalromaani kolm liiki on detektiivromaan, thriller ja kohtudraama.
3.Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".
4.Arthur Conan Doyle on loonud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni, Agatha Christie Hercule Poiroti ja Arthur Hastingsi, Georges Simenon on loonud inspektor Maigreti. Erle Stanley Gardner on välja mõelnud advokaadi Perry Masonit, tema erasekretäri Della Streeti ja abistava detektiivi Paul Draket.
5.Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna romaane.

Ülesanne 3

1. "Tuukerkoer Torru"
2. "Fotosüüdistus"
3. "Meisterdetektiiv Blomkvist"
4. "Emil ja salapolitseinikud"
5. "Kõverkäpp"
6. "Kollane Robert"
7. "Kalle Blomkvist ja Rasmus"
8. "Varastatud marki otsimas"
9. "Kõuetemplis"
10. "Katkine vaas "

Mina olen Aleksandr.Olen 12 aastane.Mulle meeldib ujumine ja õues käimine.